5 JAAK KURVITS

taimidreier

JAAK KURVITS kirjutab:
ÜHE KOOLIMEHE ELULUGU
Sündisin siis kui käis II maailmasõda. Eestis kehtis nõukogude kord, sõda meile ei olnud veel jõudnud, see oli 19. mail 1941. aastal Põltsamaa linnas. Kohe sattus ka meie pere sõjamöllu. Pere lahkus linnast maale ema vanematekoju (Järvamaa Pala küla). 1945. a. sügisel põles maha meie kodu. Kaotasin õe ja sain ise põletushaavu. 1946. aastal sündis vend Toomas (suri 1984). 1949. a. kevadel läks meie pere elama Türi linna. Isa (Jaak) töötas autojuhina (suri 1980), ema (Maimu) oli kodune (suri 1971). 1949. a. 1. septembril läksin Türi I keskkooli I klassi. Nii algas 11 aastat kestev koolitee.
Olin keskmine õpilane, mängisin korvpalli ja kergejõustikus polnud tulemused halvad. Peale õe (Anneli) sündi 1953. a. haigestus ema ja kodused tööd tuli minul teha. 1953. aastal sai meil valmis oma kodu Türil. 1960. aasta sügisel asusin õppima Tallinna Pedagoogilisse Instituuti algõpetuse ja kehakultuuri erialale. Õppimise ajal laulsin instituudi meeskooris. Elasin Lomonossovi ühikas. Stipp oli 22 rbl. Kuus. 1961. aastal oli rahareform. 1 rublaga sai kõhu täis.
1962. aasta 19. oktoobril kutsuti mind aega teenima Nõukogude Armeesse. Aega teenisin Dobelu (Läti vabariik), Kaliningradi ja Znamenski (Venemaa) tankistide roodus üle kole aasta. 1965. a. novembris sain sõjaväest vabaks.
1965. a. 5. detsembril alates olin taas üliõpilane (kehakultuuri osak. III kursus). Ped. Instituudi lõpetasin 1967. a. kevadel, erialaks keskkooli kehalise kasvatuse õpetajana. Sama aasta augustist sain töökoha Kilingi-Nõmme linna (Pärnu rajooni LNSK) korvpallitreenerina. Olin treenerina tüdrukutele ja poistele. Tuli anda asendusõpetajana ka koolitunde. Lastega ehitasime 1969.a. puidust korvpalliväljaku.
1968. a. 7.septembril abiellusin Mari–Reet Sumbergiga (Kurvits).
1996. a vabanes Pärnu Linna LNSk-i korvpallitreeneri ametikoht ja augustis sain tööle. Kuna abikaasa töötas ja elas Pärnus, sai minu koduks Harju 12 Raekülas. Treenerina olen ennast täiendanud 1971. a Moskvas (MRKJ),
1977. aastal Tartus (TRÜ) ja 1983. a taas Moskvas (MRKJ). Olin seminaridel nii õpetajana kui treenerina. Olen juhendanud vabariigi C klassi poeglaste koondist Balti matsil. Väljakukohtunikuna olen juhtinud mänge kuni tänase päevani.
Tundsin rõõmu tehtud tööst. Pärnu LNSK korvpalliosakonna õpilased on võistelnud nii vabariigi noorte kui ka täiskasvanute koondistes. Lõpetasin põhikohaga töölepingu Pärnu LNSK-ga 1986. a vanemtreenerina ( 0,5 kohaga töötasin veel 2 aastat). 1986. aasta septembrist viidi mind üle Pärnu Ülejõe Gümnaasiumi (Pärnu IV Keskkool) kehalise kasvatuse õpetajaks. Nii algas minu 11 aastat ja 11 kuud kestnud töö Ülejõel. Koos kolleegidega tegin tööd õpitingimuste parandamiseks võimlas ja staadionil. Koolis olid spordiklassid, kus lugesin kehakultuuri teooriat, spordiajalugu ja spordipsühholoogiat. See oli eneseteostuse aeg. Tegin õppe- ja ainekavasid spordi- klassidele. 1991. ja 1992. a Tallinnas koolijuhtide koolituskeskuses.
Märksõnad minu uues töös olid katused, küttesüsteemide remont, staadioni renoveerimine, õpetaja palga ja rahavahetus. Õppetöö laabus hästi.
Puudus oli meeskonnatööst. See oli aluseks, miks paluti mul lahkumisavaldus kirjutada. Oli umbusalduse avaldus.
Mul oli ka direktoriks olemise ajal oma klass. Olin klassijuhataja. Klass lõpetas 1992. a kevadel. Sain palju kogemusi edasiseks eluks. Väike okas jäi hinge kriipima, miks – ei tea. Palju tööd ja tegemata. 1993. aasta septembriks jäin kooli tööle edasi. Sain poiste tööõpetuse õpetaja koha. Töö laabus hästi. Tegin tööd lastega raamatukogus, klassiruumides, keldris jne.
1997. aasta 4. augustist olen Raeküla Gümnaasiumi kehalise kasvatuse ja tööõpetuse õpetaja. On hea kodutunne. Jalgsi saab kooli 12 minutiga. Tuhandeid tunde olen teinud tööd lastega staadionil. Renoveeritud staadion on linn parim koolistaadion. Laste tööd on ilus vaadata. Kõigil on võimalus sporti teha.
Püüan kaasa aidata Raeküla haridus- ja kuultuurielu edendamisele. Ei unusta ka korvpallimängu õpetamist lastele.
See, minu elulugu, on kirja pandud 2001. aasta 18. veebruaril (tuhkapäeval). Kellegi pähe ma tuhka pähe puistata ei soovi. Elu läheb edasi nii nagu ta määratud on….
Treener- õpetaja – direktor – klassijuhataja – õpetaja, 2 poja isa – vanaisa (taadu)- 2 lapselast (P, T).
Raekülas.

dir5jaak

License

Direktorid läbi aegade Copyright © 2013 by taimidreier. All Rights Reserved.

Feedback/Errata

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga